Kesk-Eesti programm.
Kesk-Eesti maakondadel on sarnased arenguvajadused, mis erinevad samas teiste regioonide vajadustest piisavalt, et neid eraldi analüüsida ja terviklikke regionaalseid lahendusi välja pakkuda. Regionaaluuringud näitavad Kesk-Eesti kõrget haavatavust ja piirkondlikku ebavõrdsust. Teeme ettepaneku alustada Kesk-Eesti toetusprogrammi loomiseks vajalikke ettevalmistusi, sh hakata kujundama analüüsi ja strateegilisi lahenduskäike.
Riigiasutused peaksid rohkem arvestama regionaalsete vajadustega.
Järva maakond on jagatud kõige enamate riigiasutuste regionaalsete struktuuride vahel. See on tasakaalustatud regionaalse arengu tõsine riskifaktor, eriti kui arvestada riigiasutuste vähest omavahelist koordineerimisvõimekust ja huvi kohalikku arenguvajadustesse panustamisel (vt EESTI REGIONAALTASANDI ARENGUANALÜÜS 2020). Teeme ettepaneku probleemi analüüsida ja töötada välja riiklik koordineerimismehhanism, mis seoks paremini riiklikud avalikud teenused regionaalsete vajaduste ja eesmärkide täitmisega ning võimaldaks riiklike planeeringute puhul arvestada regionaalseid vajadusi.
Regionaalsete innovatsioonisüsteemide loomine.
Kohalike omavalitsuste võimekus panustada arendustegevustesse ja innovatsiooni on madal (Regionaaltasandi analüüs 2020). Samas on Eestis kõrgel tasemel teadus- ja arendustegevus, mis ei jõua piisava kiirusega praktilisse ellu (TAIE 2021–2035). Arvestades olukorra analüüsi, on mõistlik maakondlik ja regionaalne arendus- ja innovatsioonitegevus viia ühtse riikliku koordinatsiooni alla ning toetada regionaalsete innovatsioonikeskuste teket. On oluline, et sellised keskused ei jääks omavalitsustest liialt kaugele, vaid suudaks siduda omavalitsuste tegevusvaldkonna terviklikeks teenusvõrgustikeks. Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend 29.04.2021 annab küll suunised teenuste võrgustikupõhiseks planeerimiseks, kuid selleks puudub vajalik võimekus ja ressurss, eeskätt väiksemates maakondades. Teeme ettepaneku alustada ettevalmistusi regionaalsete innovatsioonisüsteemide kui TAI süsteemi osaliste loomiseks, teha selleks vajalikud eeluuringud ja analüüsid koos toetusmehhanismidega.
Elamumajanduse probleemide kui peamise arengutakistuse lahendamine.
Üheks peamiseks arengu takistuseks on kujunenud mittetoimiv kinnisvaraturg, sh üüriturg. Kohalikel omavalitsustel puudub võimekus selle laialt levinud regionaalse probleemiga toimetulekuks. Teeme ettepaneku luua probleemi lahendamiseks eraldi töörühm, kes paljuski juba olemasolevate analüüside põhjal koostaks probleemi lahendamiseks strateegilise tegevuskava ühes rahastusmudeliga. Senised toetusmeetmed pole probleemi lahendamist oluliselt mõjutanud. Lahendus pakuks aga laialdasi võimalusi noorte tagasipöördumiseks maapiirkondadesse ja võimaldaks ettevõtetel värvata vajalikku lisatööjõudu.
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia suurendamine.
Teeme ettepaneku töötada välja meetmed KOVide finantsautonoomia tõstmiseks ja teha selle teostamiseks vajalikud regionaalpoliitilised otsused, kujundades seejuures omavalitsustes vajalikke stiimuleid ettevõtluse arendamiseks (vt „Eesti arengumudeli muutmiseks tuleb muuta stiimuleid” Riigikogu toimetised 37/2018).
Taristu ja ühenduste planeerimisel ja ehitamisel kohalike vajaduste ja eripäradega arvestamine.
Järvamaa üheks peamiseks arenguvõimaluseks on peetud asukohta keset Eestit. Seda on oluliselt täiendanud hiljuti valminud neljarealine maantee Tallinna ja Mäo vahel. Samas on ühistranspordiga liikumise võimalused aastatega kahanenud. Halvaks näiteks võib tuua kaugliinibusside kehvi peatumisvõimalusi Mäo liiklussõlmes, mille tõttu peatub Mäos alla 10% seda läbivate liinide bussidest. Ühistransport kui keskkonnasõbralik liikumisviis peaks olema riiklikult tagatud võimalus.
Kolmikpöörde keskne toetamine ja koordinatsioon.
Valminud on riiklikud suunised kolmikpöörde (rohe-, digi- ja innovatsioonipööre) läbiviimiseks ja kohalikel omavalitsustel on nendes keskne roll, eriti rohepöörde eesmärkide saavutamisel. Samas pole selleks omavalitsusi piisavalt ette valmistatud ega vajalike ressurssidega varustatud. Kolmikpöörde õnnestumiseks rohujuure tasandil tuleb võimestada kohalikke omavalitsusi ja tagada ühtne koordinatsioon jagatud teadmusruumi tekkimiseks.
