Peamised tõenduspõhised alused Järvamaa arengustrateegia strateegilise konteksti ja eesmärkide seadmisel:
- „EESTI REGIONAALTASANDI ARENGUANALÜÜS. Regionaalse valitsemise mudelite kujundamise ettepanekud. Lõpparuanne 2020“.
- Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD ning Eesti ekspertide ja Euroopa Komisjoni koostöös valminud uuring „Nutikas kahanemisega kohanemine Eestis: regionaalne valmistumine demograafilisteks muutusteks“.
- TalTechi/SPINUniti uurijate üleriigiline analüüs „Tühjenemise mustrid: rahvastiku kahanemise mõju elamufondile ja elamute kasutusest väljalangemisele“.
- Arenguseire Keskuse 2019. a koostatud Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid 2035.
- Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ analüüsid ja valdkondlikud arengukavad, neist üks olulisim Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE).
Kirjeldatud dokumendid pakuvad kõige kaasaegsemat ja laiapõhjalisemat regionaalarengu teadmust, mis on Eestis kättesaadav.
Maakonna ülevaade
Omavalitsuste maakondlik koostöö
MTÜ Järvamaa Omavalitsuste Liit
(koduleht https://jarva.ee/).
Liikmed on kõik kolm Järvamaa omavalitsust
(igaühest 5 esindajat).
SA Järvamaa
(varasema nimetusega SA Järvamaa Arenduskeskus)
(koduleht https://jarva.kovtp.ee/).
SA asutaja on Järvamaa Omavalitsuste Liit, üheksaliikmelisse nõukogusse kuuluvad Järvamaa kolme omavalitsuse juhid, ettevõtjad, kolmanda sektori esindaja, juhatus on üheliikmeline.
Aktuaalsed teemad omavalitsuses/maakonnas
Järvamaa on liitunud kestliku turismi rahvusvahelise võrgustikuga Green Destinations ehk rohelised sihtkohad. EASi Turismiarenduskeskuse eestvedamisel Eestis käivitatud pilootprogrammis osaleb Järvamaa ühena seitsmest Eesti sihtkohast. Kevadel 2021 omistati Järvamaale hõbetaseme tunnustus Green Destinations Silver Award.
Järva maakonna omavalitsused:
Paide linn, Türi vald, Järva vald
| Elanike arv RR andmetel 01.01.2022 | Elanike arvu muutus 2018 vs 2022 (%) | Pindala | |
|---|---|---|---|
| Paide linn | 10 117 | -7,2% | 442,87 km² |
| Türi vald | 10 674 | -3,5% | 1 008 km² |
| Järva vald | 8 813 | -3,4% | 1 223 km² |
| Järva maakond kokku | 29 604 | -4,8% | 2 673,87 km² |
KOVide põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus
(KOV konsolideerimisgrupp)
Allikas: www.rahandusministeerium.ee
| Eelarve täitmine 2021 | Paide linn | Türi vald | Järva vald |
|---|---|---|---|
| Põhitegevuse tulud | 15 685 076 | 17 910 352 | 15 720 173 |
| Põhitegevuse kulud | -14 308 467 | -16 130 203 | -15 249 289 |
| Netovõlakoormus | 8 153 789 | 13 587 087 | 7 547 380 |
| Netovõlakoormus (%) | 51,98% | 75,86% | 48,01% |
Järvamaa sotsiaal-majanduslik areng
- Loomulik iive oli 2020. aastal -132 (elussünde 300, surmasid 432), rändesaldo -226 (sisseränne 733, väljaränne 959): kokkuvõttes kahanes aastaga Järva maakonna elanike arv 357 inimese ehk 1,2% võrra.
- Demograafiliselt iseloomustab Järvamaad Eesti keskmisest kiirem kahanemine. Statistikaameti 2019. aastal koostatud rahvastikuprognoosi järgi kahaneb maakonna elanikkond aastaks 2035 (s.t strateegia „Eesti 2035“ ajahorisondiks) veel ligi 6300 inimese võrra 23 983-ni. Elanikkonna kasvu prognoositakse ainult Harju- (+11,7%) ja Tartumaale (+2,7%), ülejäänud 13 maakonna kohta prognoositakse kahanemist: suurimad kahanejad on Ida-Virumaa (-22,5%), Valgamaa (-21,1%) ja Järvamaa (-20,8%).
- Töötukassa viimaste andmete järgi (31.03.2022) oli registreeritud töötuse määr Järvamaal 7,8% (Eesti keskmine 7,1%). Maakonnas oli 989 registreeritud töötut (Eesti kokku 46 023). Vabade töökohtade pakkumisi oli siis 196 (Eestis 8876).
- Mõne väga olulise rahvatervise näitaja järgi on maakond n-ö keskmike seas. Tervena elada jäänud eluaastate poolest (sünnimomendil) on Järvamaa 57,50 eluaastaga Eestis 7. kohal (Eesti keskmine 56,64). Soolises lõikes: meeste näitaja on 55,02 (6. koht Eestis) ja naistel 60,22 (7. koht).
- Viimaste (2021. a) tulemuste järgi oli maakonna keskmine brutopalk (1340 eurot) Eestis 3. kohal (Eesti keskmine 1548 eurot). Kahe aasta võrdluses (2020/2021) kasvas brutopalk 58 eurot, olles selle näitajaga Eesti keskmisest (+100 eurot) maas – kasvu ulatuselt 12. koht.
- Viimaste (2021. a) andmete järgi oli maakond kaupade ekspordi poolest 8. kohal (231 mln eurot, tegeles 192 ettevõtet) ja teenuste ekspordi poolest 7. kohal (36 mln eurot). Ajalooliselt on Järvamaa olnud üks Eesti „viljaaitadest“ põllumajanduse ühes tähtsaimas harus – piimatootmises, kus ollakse esikohal (140 000 t (2021)). Paide lähedale on kerkimas uus piimatööstus. Tööstustoodang oli 668 mln eurot, 10. koht (2020). Alates maikuust 2022 kannab Järvamaa Eesti toidupiirkonna tiitlit ja on otsustatud, et Järva maakond kui piimamaakond tõstab au sisse piima ja sellest valmistatud tooted. Siinkohal on üheks ambitsiooniks luua Eestis toimivate siidritee ja veinitee kõrvale ka oma piimatee.
- Majanduse arengupotentsiaali vaadates on EASi pakkumine fookusvaldkondade osas Järvamaale (ja ka Jõgevamaale) põllumajanduse, agrotehnika ja uue põlvkonna toidutootmise tehnoloogiad.
- Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus (2020. aastal läbiviidud uuringu järgi) oli Järvamaal 83%, mis on veidi alla Eesti keskmise (85%).
- Järvamaal on küllaltki maakonnakeskne tööjõuareaal kaksikkeskusega Paides-Türil, lisaks kohalikuma tähtsusega Järva-Jaani. Tähtsaim maakonna piire ületava tööalase pendelrände sihtkoht on Harjumaa (eelkõige Tallinn).
- Järvamaa transpordigeograafilist ja logistilist potentsiaali võimendab asukoht keset Eestit, mis on oluline nt põllumajandusele ja toiduainetööstusele. Koos Raplamaaga on arendatud Süda-Eesti, koos Jõgevamaaga aga Kesk-Eesti koostööformaati (mille raames toimusid 9.-13. augustil 2021 Kesk-Eesti välitööd neis kahes maakonnas). Mõlemat Kesk-Eesti maakonda iseloomustab suur hulk Eesti keskmisest ebasoodsamaid sotsiaal-majanduslikke näitajaid alates rahvastiku kahanemisest. Seega väljakutseid jagub.
- ELi rahastusperioodi 2014-2020 struktuurifondide toetuste mahult (ELi osalus projektides) elaniku kohta on Järvamaa Eestis esikohal: üle 2600 euro elaniku kohta. Põhjusteks sh suured taristuprojektid maakonna territooriumil (nt Mäo liiklussõlm) ja maakonna suhteliselt väike rahvaarv.
- Järvamaa on ärksate eestimaalaste elu- ja kohtumispaik, kus koostöös saavutatakse edu ja ollakse teejuhiks teistele.
- Järvamaa üheks tugevuseks strateegilisel planeerimisel on läbi aegade olnud tugev kaasamise traditsioon (mõelgem ka Paides igal aastal toimuva Arvamusfestivali peale), mis avaldub nt 14 valdkondliku nõukoja tegevuses.
Rändesaldo
Allikas: Statistikaamet
Registreeritud töötuse määr
Allikas: Statistikaamet
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta
Allikas: Statistikaamet
Suhteline vaesus
Allikas: Statistikaamet
TalTech/SPINUniti uurijate üleriigiline analüüs „Tühjenemise mustrid: rahvastiku kahanemise mõju elamufondile ja elamute kasutusest väljalangemisele“ toob ilmekalt esile Kesk-Eesti piirkonna haavatavuse ja keerulise olukorra suurte keskuste vahel.
