Eesmärgid arengustrateegia koostamise protsessile

Jagatud uue teadmuse loomine maakonna arenguküsimustes.

Omanikutunne – kasvanud on omavalitsuste ja koostööpartnerite motivatsioon arengustrateegiat ellu viia ja maakondlikule tasandile panustada.

Maakondliku tasandi koostöö on koondunud ühtse strateegilise juhtimise alla.

Koostöövormid on korrastatud, ülesanded ja rollijaotus kokku lepitud, vajaduspõhiselt on loodud uusi koostöövorme ja koostööteenuseid.

Maakonna identiteet on mõtestatud ja sõnastatud.

Uuendamise protsess

Lähtudes arengustrateegia määratlusest ja eesmärkidest, on uuendamise protsess ise kirjapandud tulemusest veelgi olulisem. Just protsessis ehk osaliste kokkusaamistel ja mõtestamistegevuses toimub arengustrateegia uuendamise eesmärkide täitumine, tekib omanikutunne, koostöövaim ja uus teadmus. Seega on kriitilise tähtsusega strateegilise mõtestamisprotsessi edasine jätkumine ja inimestes kooskäimise harjutamine.

Uuendamise protsess toimus aastatel 2021–2022. Juhtgrupp ja nõukojad kohtusid peamiselt 2022. aastal. Suurem sisuline töö arengustrateegia koostamisel tehti 2022. aasta oktoobrist detsembrini.

Kokku toimus neli suuremahulist juhtgrupi kohtumist ja 40 valdkondliku nõukoja kohtumist 12-s erinevas valdkonnas.

Nõukodadele ja juhtgrupile koostas sihtasutuse arengu- strateegia konsultant detailsed lähteülesanded, lisaks korraldas sihtasutus enamike nõukodade kohtumised ja nende fasiliteerimise.

TAIE seab ülesandeks
ettevõtluskeskkonna toetamise:

„Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust soosiv keskkond kõigis Eesti piirkondades. Sihiks on kujundada tingimused, mis looksid soodsa pinnase uute äriideede kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kogu Eestis, sh toimiva kvaliteeditaristu abil. Ettevõtluse suund toetab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamist, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Kujundada tuleb ettevõtluskeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates, arvestades säästva arengu eesmärke. Eritähelepanu tuleb pöörata tootmisvõimsuste ja ekspordimahtude suurendamisele, et ettevõtjate juba tehtud ja rahastatud teadusuuringute tulemusena valminud innovaatilised tehnoloogilised lahendused (nt töötlevas tööstuses, energeetikas, meditsiinis) jõuaksid kiiresti rakendusse majanduses (nt katsetehased). Selleks tuleb piisavas mahus kasutada nii riigieelarvelisi kui struktuuritoetuste vahendeid.“

Kesksel kohal on teadmussiire piirkondadesse ja kohalike ettevõtjateni.

Arengustrateegiat läbiv käsitlusmudel – selle järgi saadakse vastused kõikidele olulistele strateegilistele küsimustele üldisel ja valdkondlikul tasandil.

  • 1

    Olukorra kirjeldus – kuidas läheb, millised on tugevused ja nõrkused, võimalused ja ohud? Milliseid andmeid on selle teadasaamiseks vaja koguda ja kuidas analüüsida? Kui see on puudulik, siis tuleks seada see eraldi eesmärgiks järgmisesse arengustrateegia perioodi. Millised on ühised vajadused ja probleemid, mida saaks koos lahendada?

  • 2

    Väärtused ja aluspõhimõtted – milles tuleks maakonna tasandil kokku leppida ja lähtuda? Suuresti saab siin sisendit riiklikest arengudokumentidest ja arengukavadest. Samas tasub küsida, milline on sellejuures Järvamaa eripära?

  • 3

    Arengueesmärgid ja koostöövõimalused – mis peaks järgmise kolme-nelja aasta jooksul valdkonnas muutuma ja kuidas selleni jõuda? Võimalikud lahendused ja koostöövõimalused nende elluviimiseks, üldised eesmärgid ja sihid.

  • 4

    Koostöövorm – kes ja kuidas maakonna tasandi koostööd teeb ja kelle vahel jaguneksid ülesanded? Millised on selleks ressursivajadused ja kellelt ressurss tuleb? Lahendused ja ettepanekud.

    Koostöövormist ja arengueesmärkidest lähtuvalt tuleks mõelda, mida saab teha, et oleks tagatud:

    1. Tark lähenemine – kuidas toimub edasine andmete kogumine, analüüs ja tulemusnäitajate hindamine maakonna tasandil? Kes ja kuidas korraldab edasist strateegilist planeerimist?
    2. Paremad teenused – kuidas koostöö kaudu paranevad osapoolte teenused? Mida selleks tehakse?
    3. Toimivad ühistegevused – millised on konkreetsed maakonnaülesed ühisprojektid, investeeringud ja tegevused?

  • 5

    Tulemusnäitajad – milliste peamiste tulemusnäitajate kaudu on võimalik eesmärkideni jõudmist hinnata?

  • 6

    Tegevuskava 2022–2026 – tegevused koos vastutajatega ja ajaraamistikuga.

Valdkondade kokkuvõte

19/01/2023/by marek

Tegevuskava

21/02/2023/by marek

Järvamaa arengustrateegia määratlus ja valdkonnad

03/03/2023/by marek

Eesmärgid arengustrateegia koostamise protsessile

03/03/2023/by marek

Sisukord
Dokumendid
Lisainfo ja kontaktid

2023

Järvamaa arengustrateegia määratlus ja valdkonnad