Innovatsioonisüsteem

Järvamaa innovatsioonisüsteemi idee põhineb arengustrateegia juhtgrupi ja valdkondlike nõukodade arutelude tulemustel. Selle järgi on vaja rajasõltuvusest vabanemiseks ja muutuste ellukutsumiseks jõudu rohkem, kui seda igapäevategevuste kõrvalt leidub. Ühtlasi eeldab see teadmist, mida ja kuidas muuta, ehk olukorra analüüsi. Selle tegemise võimekust aga napib. Samas leiti, et maakonda ei jõua ka piisavalt infot mujal väljatöötatud innovaatiliste lahenduste ja kättesaadavate uuringute ning analüüside kohta.

Seega on innovatsioonisüsteem koostööl ja teadmiste jagamisel põhinev lähenemine muutuste kujundamiseks ja elluviimiseks, loomaks uut teadmust ja viise probleemide lahendamiseks.

Regionaalne innovatsioonisüsteem koondab kõik muutustele suunatud tegevused ja planeeringud terviklikku koordineeritud süsteemi.
Lihtsustatul kujul öelduna võtab innovatsioonisüsteemi idee kokku soovi teha lahenduste väljatöötamisel koostööd, jagada teadmisi ja katsetada uusi lahendusi.

Selleks, et see aga päriselt toimima saada, tuleb üles ehitada hästi koordineeritud teadmistepõhine koostöö, sh konkreetsed koostöövormid, tegevuskava ja ressursiplaan. Innovatsioonisüsteem ei ole seejuures piiratud sektoritest, vaid on suunatud kasutajatele, vaatleb teenuseid ja tooteid inimkeskselt – on suunatud eelkõige kogukondadele ja ettevõtlusele avalike teenuste arendamisel.

Tulemused

  • paraneb avalike teenuste kvaliteet ja tõhusus
  • sünnivad uued ettevõtted ja töökohad ning paraneb olemasolevate tootlikkus
  • pidurdub ajude väljavool
  • toimub sektoriteülene kolmikpööre (rohe-, digi- ja innovatsioonipööre)
  • Järvamaa muutub Kesk-Eesti koostööd kujundavaks juhtmaakonnaks ja Eesti mõistes regionaalpoliitika uuendajaks

Võimalikud tegevussuunad

Teenuste disain ja innovatsiooniprogrammid – teenuste ja probleemide etapiviisiline lahendamine disainmõtlemise kolmikteemanti alusel: analüüs, lahendused, elluviimine. Sealhulgas teenuste võrgustikupõhine kujundamine maakonna ja regiooni tasandil ning selleks parimate teadmiste kaasamine valdkondlikest võrgustikest (nt rohevõrgustikud, haridus, noorsootöö jne).

Selle tulemusena tekib kolme omavalitsuse peale reaalne võimekus teenuseid analüüsida ja leida võimalused need inimkesksemaks ja kestlikumaks muuta.


Valdkondlikud ja valdkondadeülesed koostöövormid ja võrgustikud (arengustrateegia nõukojad, juhtgrupp, koostööorganisatsioonid jne siduda ühtseks tervikuks)


Arengukavade ja strateegiliste plaanide koostamine, sh võimekus kaasata, samuti koostada toimivaid tegevuskavu koos analüüsi ja seirega.
Ettevõtluse kolmikpöörde programmid, mis toetaksid sektoriteülest koostööd ettevõtete rohe-, digi- ja innovatsioonipöördel.
Koosloome programmid – võimekus luua lahendusi koosloomes kogukondade, elanike, ettevõtjate ja kohalike omavalitsustega.


Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator (Järva-, Viljandi- ja Jõgevamaa), inkubatsioonivõrgustik pluss reaalsed kohad töötamiseks.


Co-working space ehk ühine tööruum väikestele ja alustavatele ettevõtetele sünergia ja koostöövõrgustiku toetamiseks. Oluline IT ja loomemajanduse valdkondades. Jagatud ühisteenused.


Valdkondlikud koolitus- ja arenguprogrammid, mida saaks terviklikult teha tõhusamalt ja dubleerimist vältides.


Füüsilise kohtumispaiga kujundamine – inspireeriv ja koostööd tekitav ühisruum on üks innovatsioonisüsteemi nurgakividest. Lisaks aitavad multifunktsionaalsed ja ühisteenuseid pakkuvad ruumilahendused säästa energiat ja raha.


Koodikool – kood/Jõhvi haruna Järvamaal alustav programmeerimiskool, lisaks innovatsioonisüsteemi digipädevuse ja valdkonna eksperdid. Koodikool kui valdkondlik teadmuse looja ja missioonist lähtuv uudne ettevõtlusvorm on oluliseks nurgakiviks kogu innovatsioonisüsteemile.


Need on vaid esialgsed mõtted innovatsioonisüsteemi sisust. Siia lisandub kindlasti koostöö pajude võrgustike ja ka teiste maakondadega.