Strateegiline kontekst
MAJANDUS –
Järvamaa majanduse alustalaks oleva tööstuse maht on üldiselt küll kasvanud, kuid tootlikkus ja lisandväärtuse kasvatamine on võrreldes palkade kasvuga jäänud paigale ja kahandanud sellega oluliselt ettevõtete konkurentsivõimet. Eriti raskeks kujunevad lähiaastad neile ettevõtetele, kes pole süsteemselt tehnoloogiasse ja arendustegevustesse panustanud. Keeruline seis on ka Järvamaa ühes peamises tööstusharus – puidutööstuses. Kui eelmiste kriiside ajal oli just tööstusvaldkond stabiilsuse looja, siis eelseisvatel aastatel võib tööstusettevõtete kehv positsioon mõjutada kogu maakonna arengut ja jätkusuutlikkust negatiivselt. Tarkadest töökohtadest on endiselt suur puudus ning teadus- ja innovatsioonitegevus kesine. Ettevõtete arengut piirab ka terav spetsialistide ja laiemalt tööjõu puudus.
Elukeskkonna juures märgitakse peamiseks takistuseks elamispindade vähesust. Turutõrge kinnisvaraturul ja inimeste võimetus oma kinnisvarasse piisavalt investeerida on viinud elamufondi kriitilisele piirile. Üüriturg kiratseb (nõudlus selgelt suurem kui pakkumine) ja müügis olevate elamispindade kvaliteet pole kiita.
KOHALIKUD OMAVALITSUSED –
on territoriaalse haldusreformi muutustega kohanenud ja teinud vastavad muudatused teenuste kujundamiseks. Hästi on toime tulnud Järva vald, kes pidi teenusvõrgustiku ümber kujundama väga suurel territooriumil, samal ajal mitut keskust üleval pidades. Kõige halvemaks üllatuseks on kujunenud aga omavalitsuste drastiliselt langev eelarvepositsioon alates 2021. aastast. Seoses kiire inflatsiooni ja energiahindade tõusuga on omavalitsuste investeerimisvõimekus kahanenud minimaalsele tasemele. Paljudes valdkondades on jäänud arendustegevus seisma ja raske on leida sobivat tööjõudu. Selle kõige juures on jäädud oma teenustes rajasõltuvusse ja suuremaid struktuurseid muudatusi ei soovita poliitilistel põhjustel teha.
Teenuste terviklikul mõtestamisel ja ümberkujundamisel on omavalitsustel hädasti abi tarvis. Praegu tegelevad omavalitsused peamiselt probleemide lahendamisega, jõudes hädavaevu täita kõiki seadusest tulenevaid ülesandeid. Teenuste terviklik juhtimine, arendamine ja vajadusel ümbermõtestamine (teenuse disain) on jäänud tagaplaanile. Samuti võimekus mõjutada valdkondi, mis otseselt omavalitsuste ülesannete hulka ei kuulu, kuid mis on elukeskkonna arendamisel hädavajalikud: elamumajandus, ettevõtlus, kodanikuühiskond, rohelepe, teadus- ja innovatsioonitegevused, teadmussiire, uute tehnoloogiate ja digilahenduste kasutuselevõtt.
RAHVASTIK –
viimastel aastatel on rahvastiku vähenemine Järvamaal oluliselt pidurdunud, kuid selle põhjusteks võivad olla nii koroonakriis kui ka Ukraina sõda. Seega ei pruugi olla välistatud edasine kiire kahanemine, eelkõige majandusest tulenevate tingimuste tõttu. Samas on neljarealine kiirtee viinud maakonna pealinna „kuldse ringi“ servale ja see võib omakorda suurendada nende inimeste hulka, kes otsivad Tallinna asemele sobivamat elukeskkonda. Endiselt oleme oma tervise, hariduse ja sotsiaalsete näitajate poolest maakondade lõikes kehvemas otsas.
KOOSTÖÖ JA REGIONAALPOLIITIKA –
pärast maavalitsuste kadumist on maakondlik koostöö ja esindatus jäetud Eestis omavalitsuste maakondlike katusorganisatsioonide kanda. Omavalitsuste liitude kõrval on aastakümneid tegutsenud ka maakondlikud arenduskeskused, kes on peamiselt täitnud väljastpoolt (riigiasutustelt) tulevaid maakonnatasandi ülesandeid (nt alustavate ettevõtete ja vabaühenduste nõustamine) ja regionaalarengu projekte. Järvamaa on erinevalt enamikust maakondadest valinud enda maakondlikuks arendusorganisatsiooniks SA Järvamaa. Maavalitsuste likvideerimise järel on kohalikele omavalitsustele lisandunud mõned kohustuslikud maakonnatasandi koostööülesanded: maakonna arengukava koostamine, tervisedendus, turvalisusnõukogud ja ettevõtluse arendamine.
Maakondadest vaatab seega vastu üsna kirju pilt: mõnes maakonnas on tehtud valik ja paigutatud kogu ressurss omavalitsuste liitu või arenduskeskusesse, mõnel pool eksisteerivad võrdse suurusega organisatsioonid. Omanikeks on mõlemal juhul ikkagi kohalikud omavalitsused (arenduskeskused enamasti liidu kaudu).
Riigiasutused kujundavad regioonidepõhist töökorraldust oma asutuse sisese parima teenuspraktika järgi. Selle põhjal oleme Eesti maakondadest kõige enamate riigiasutuste regionaalsete struktuuride vahel jagunev maakond.
Maakondlik ja regionaalne koostöö on nii riigiasutustele kui ka kohalikele omavalitsustele teisejärguline ülesanne. Kõigepealt vaadatakse, et enda ülesanded ja vajadused oleksid täidetud, seejärel tegeletakse suuremate teemadega. See on viinud paljude maakondade regionaalse juhtimise vaakumisse.
Teisalt on riik selgelt otsimas paremaid väljundeid oma eesmärkide (Eesti 2035+ strateegiast tulenevaid) saavutamiseks kohalikul tasandil. Paljudes valdkondades nähakse just regionaaltasandi koostöös võimalust muutuste ellukutsumiseks rohujuure tasandil – olgu selleks siis rohelepe, digipööre, teadmussiire või inimeste tervis ja heaolu. See annab eelise neile maakondadele, kellel on tugev ja toimiv maakondlik arendusüksus.
Lisaks on maakonna tasandile lisandumas märkimisväärsed regionaaltoetused ettevõtluse, elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks. Nende oskuslik ja nutikas kasutamine kombineerituna maakonna võimaluste ja koostöövormiga võib oluliselt parandada Järvamaa väljavaateid elukeskkonna arenguks. Toetusmeetmete kasutamine eeldab omakorda tugeva maakondliku arendusüksuse olemasolu.
Järvamaa sise- ja väliskeskkonna tingimused on viimasel neljal aastal pigem halvenenud.
Maakondlik ja regionaalne koostöö on nii riigiasutustele kui ka kohalikele omavalitsustele teisejärguline ülesanne. Kõigepealt vaadatakse, et enda ülesanded ja vajadused oleksid täidetud, seejärel tegeletakse suuremate teemadega. See on viinud palude maakondade regionaalse juhtimise vaakumisse.
Teisalt on riik selgelt otsimas paremaid väljundeid oma eesmärkide (Eesti 2035+ strateegiast tulenevaid) saavutamiseks kohalikul tasandil. Paljudes valdkondades nähakse just regionaaltasandi koostöös võimalust muutuste ellukutsumiseks rohujuure tasandil. On selleks siis rohelepe, digipööre, teadmussiire või inimeste tervis ja heaolu. See annab eelise nendele maakondadele, kellel on tugev ja toimiv maakondlik arendusüksus.
Lisaks oma maakonna tasandile lisandumas märkimisväärsed regionaaltoetused ettevõtluse, elukeskkonna ja avalike teenuste arendamiseks. Nende oskuslik ja nutikas kasutamine kombineerituna maakonna võimaluste ja koostöövormiga võib oluliselt parandada Järvamaa väljavaateid elukeskkonna arenguks. Toetusmeetmete kasutamine eeldab omakorda tugeva maakondliku arendusüksuse eksisteerimist.
SELLEST TULENEBKI ARENGUSTRATEEGIA PÕHIPROBLEEM JA VÕIMALIK NÕRKUS: VABATAHTLIKUL KOOSTÖÖL JA PEAMISELT RIIGI RAHASTUSEL PÕHINEV KOOSTÖÖVORM EI LOO PIISAVAT STIIMULIT PANUSTAMISEKS – OMANIKUTUNNE JÄÄB NÕRGAKS.