TAIE seab ülesandeks ettevõtluskeskkonna toetamise

„Ettevõtluskeskkonna suuna ülesanne on tagada ettevõtlust soosiv keskkond kõigis Eesti piirkondades. Sihiks on kujundada tingimused, mis looksid soodsa pinnase uute äriideede kasvuks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks kogu Eestis, sh toimiva kvaliteeditaristu abil. Ettevõtluse suund toetab teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja sellise ettevõtluskeskkonna kujundamist, mis soodustab lisandväärtuse suurenemist. Kujundada tuleb selline ettevõtluskeskkond, mis hoiaks ja meelitaks ligi võimekaid ettevõtjaid, investeeringuid ja talente, soosiks kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti ja uutele turgudele sisenemist ning toetaks Eesti ettevõtluse, eriti tööstussektori konkurentsivõime kasvu, sh tõusu väärtusahelates, arvestades säästva arengu eesmärke. Eritähelepanu tuleb pöörata tootmisvõimsuste ja ekspordimahtude suurendamisele, et ettevõtjate poolt juba tehtud ja rahastatud teadusuuringute tulemusena valminud innovaatilised tehnoloogilised lahendused (nt töötlevas tööstuses, energeetikas, meditsiinis) jõuaksid kiiresti rakendusse majanduses (nt katsetehased). Selleks tuleb piisavas mahus kasutada nii riigieelarvelisi kui struktuuritoetuste vahendeid.“

Kesksel kohal on teadmussiire piirkondadesse ja kohalike ettevõtjateni.

TAIE seab ülesandeks ettevõtluskeskkonna toetamise

Innovatsioon kui uuenduslik ja kasutajakeskne viis tegevusi paremini teha peaks saama normaalseks praktikaks ka avalike teenuste ja kogukondlike probleemide lahendamise juures.

Järvamaal innovatsioonivõimekuse tõstmiseks peaksime kasvatama suutlikkust läbida innovatsiooniprotsessile omast kolmikteemantit:

Sotsiaalne innovatsioon on keerukamate ühiskondlike ja kogukondlike probleemide lahendamine uuel viisil ja omavahelises koostöös.

Head näited teistest maakondadest ja Riigikantselei innovatsioonitiimist näitavad, et isegi suurte muutuste ellukutsumiseks piisab uue teadmuse ja koostöö loomisest. Peamisteks takistusteks on seejuures vanad käitumisharjumused (kultuur) ja institutsionaalsed raamid nt organisatsioonide, omavalitsuste ja maakondade vahel ning koostöö koordineerimatus.