Tugevused
- Õpilaste arvu vähenemine on peatunud (demograafiline madalseis on möödunud).
- Haridusasutustel on väljakujunenud koostööpartnerid.
- Maakonnas on koolijuhtide ja õppejuhtide aineühendus.
- Enamik maakonna haridusasutuste hooneid on heas seisukorras. Renoveerimist vajavad Järva-Jaani Gümnaasiumi, Retla-Kabala Kooli Oisu õppekoha, Türi Ühisgümnaasiumi, Roosna-Alliku Põhikooli (mõis), Paide Hammerbecki Põhikooli hoone.
- Maakonnas on toimiv riigigümnaasium.
- Tugev kogukondlik tegevus võimaldab kogukonna lõimimist õpikeskkonnaga.
Vajadused
- Rohkem õpetajaid ja erialaspetsialiste (õpetajate pealekasv ei täida haridussüsteemi vajadusi, õpetajate ettevalmistus ei vasta veel täielikult muutuva õpikäsituse vajadustele).
- Suurem võimekus (oskused, motivatsioon, ressursid) haridusuuenduste elluviimisel ja üldpädevustele suunatud õpikeskkonna loomisel.
- Parem juhtimisvõimekus: kujundada organisatsioonis üksteist toetav arengu- ja õpikultuur, luues arengusse panustamiseks vajalikud stiimulid kõigis koolis töötavates ja õppivates inimestes.
- Pikem KOV hariduspoliitiline vaade ja toetus muutusteks ametnike, valitsuse ja volikogu tasandilt.
- Suutlikkus haridusasutuste kvaliteeti ja olukorda hinnata, sh võrdlev analüüs maakonna tasandil.
- Sotsiaalne ja psühholoogiline tugi haridustöötajate ja õpilaste vaimse tervise probleemide lahendamiseks.
- Koostöö kogukonnaga ja haridusprogrammide kaasamine õpikeskkonna loomisse (kust leida aega ja rahalist ressurssi).
- Keskkonnasäästlike harjumuste ja digilahenduste koolikultuuri viimine.
- Mitteformaalsete õpi- ja arengukeskkondade loomine.
TEGEVUSSUUNAD
- Maakondliku hariduskokkuleppe loomine (nt väärtused/aluspõhimõtted, ühised eesmärgid, koostööformaat ja maakonna haridusvaldkonna tulevikunägemus) ning sõlmimine maakonna KOVide ja koolijuhtide vahel.
- Töö- ja palgakorralduse kaasajastamine ja ühtlustamine, võimaldamaks ja stimuleerimaks arendustegevustes osalemist.
- Kaasava hariduse terviklik maakonnaülene käsitlus (analüüs, ettepanekud riigile ja omavalitsustele koostööks).
- Maakondlikul tasandil õpetajate arenguprogrammi loomine, haridusjuhtide programmi loomine.
- Ettevõtliku kooli programm + haridusasutusi nõustava ja jõustava maakondliku haridusvaldkonna koordinaatori ametikoha loomine.
- Õpetajaameti propageerimine järelkasvu tekitamiseks.
- IT-haridus ja digiteerimine (sh koostöö koodikooliga).
- Haridustaristu ja õppevahendite kaasajastamine ja nende ühtlaselt kõrge kvaliteet kogu maakonnas.
Eesmärgid
- Maakonna haridusvõrk võimaldab kvaliteetset ja kättesaadavat õpikeskkonda.
- Ettevõtliku kooli programmi jätkamine ja hariduse maakondliku koordinaatori tegevuse toetamine – ettevõtliku kooli formaat võiks olla keskne koostööplatvorm.
- Haridusuuenduste elluviimisel tuginetakse teaduspõhisusele, mis võimaldab koguda andmeid ja analüüsida haridusuuenduste rakendamist. See annab võimaluse koolil tagasisidet saada ka Järvamaa koolide kontekstis.
- Haridustöötajate võimestamine ja sobiva töökeskkonna kujundamine.
- Koostöine koolikultuur igal tasandil (lasteaed, põhikool, gümnaasium, KOV, maakond).
Koostöömudel
Tuleb luua maakonna haridusnõukoda, kuhu kuuluvad haridusvaldkonna inimesed igast omavalitsusest. Regulaarsed kohtumised, ülesannete jaotus, tegevuste elluviimine ja tööaja eraldamine ametiülesannete raames.
MÕÕDIKUD
- ettevõtliku kooli standard
- HARNO rahulolu-uuring
- haridusasutuste rahulolu- ja tagasisideuuringud
