ELAMUMAJANDUS JA RUUMILOOME

Ruumiloome

Ruumiloome valdkonnas käsitletakse ruumiloome protsessi ja selle läbiviimise kvaliteeti, et sünniks terviklik ja toetav elukeskkond. Ruumiloome protsess läbib paljusid eluvaldkondi ja on seotud muuhulgas sügavalt meie identiteedi ning sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega.

Eesmärk on saavutada selline ruumiloome võimekus, mille tulemusena sünniks kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetele vastav ruum (Ruumiloome ekspertrühm 2018). Ruumiloome protsess ise vastaks rahvusvaheliselt tunnustatud Davosi deklaratsiooni ehituskultuuri (Baukultur) kvaliteedisüsteemile ja oleks ühendatud Euroopa uue Bauhausi liikumise põhimõtetega.

Selle järgi on ruumiloomes olulised kaheksa kriteeriumi: ruumiloomeprotsessi juhtimine, otstarbekohasus, majandus, keskkond, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus, ilu.

Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.

Ruumiloome on ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamine ja elluviimine. Ruumiloome on kompleksne protsess, mis sünnib erinevate sektorite ja väga paljude osapoolte ja valdkondade üleses koosmõjus (Ruumiloome ekspertrühm 2018).

Ruumipädevus on asjatundlikkus ruumi arengut mõjutavate otsuste kujundamisel ja elluviimisel. Hea ruumipädevuse kõige olulisemaks eelduseks on vastava haridusega ja/või töökogemusega spetsialisti(de) õigeaegne kaasamine ruumiotsuste kujundamisse. Kutse- ja erialaste oskuste taset saab hinnata kutse- ja erialaühendus. Piisava ruumipädevuse saavutamiseks on vajalik erinevate valdkondade spetsialistide kaasamine.

Vajadused ja väljakutsed

Enamik ruumiloome otsustest tehakse kohalikes omavalitsustes. Aastatel 2017–2018 Riigikantselei juures tegutsenud ruumiloome ekspertrühm tõi oma lõppraportis välja olulised probleemkohad, mis puudutavad või hõlmavad otseselt ka Järvamaad:

  • ruumiloomel kui tervikprotsessil puudub Eestis vastutaja
  • planeerimine ja ehitamine ei lähtu ühiskonna kui terviku vajadustest
  • ruumiloome ei lähtu kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest, vaid valdkondlikest huvidest ja strateegiatest
  • arhitektide ja ruumiloome spetsialistide mõju kogu ruumiloome protsessile on vähene
  • kohalike omavalitsuste ruumipädevus pole haldusreformi järel kasvanud ja endiselt on omavalitsustes vastava erialase väljaõppega inimestest puudus või on nad ülekoormatud ja nende mõju ruumiloomele on vähene
  • vähene suutlikkus võrgustikupõhiselt ruumiloomet korraldada, tagamaks elukeskkonnas kvaliteet: rohepööre, ligipääsetavus ja esteetika

Olulised väljakutsed ruumi seisukorrast ja arengutest tulenevalt:

  • elamute keskmine energiakasutus on suur
  • madal korterelamute renoveerimise ja energiatõhususe parandamise tempo
  • tühjad eluruumid
  • suureneb kiirema interneti püsiühenduse osatähtsus
  • üle jõu käiv ja vajadustele mittevastav teedevõrk
  • üürieluruumide kehv kättesaadavus eeskätt väiksemates linnades ja asulates kui oluline regionaalarengu takistus
  • Järvamaa mahajäämus korterelamute rekonstrueerimistoetuse kasutamisel
  • aastast 2026 langev rekonstrueerimistoetuste maht ELi vahenditest

Olulisteks väljakutseteks on ka rahvastiku muudatustega kohanemine, väikeasulate ning maapiirkondade elukeskkonna parandamine ning linnapiirkondade arenguküsimuste koordineerimine, linnade koostöö ümbritsevate valdadega – huvide konflikti lahendamine, KOV-üleste piirkondade kooskõlaline areng, asustusmustrite ja transpordipoliitika koordinatsioon. Lisaks viimastel aastatel lisandunud julgeoleku ja turvalisuse tagamise küsimused: kuidas tõsta varjumisvalmidust, elanikkonna evakueerimise võimet ja taristu kasutamist sõjaolukorras või tsiviilkaitse eesmärgil.

Lahendused / tegevussuunad

  • ruumiloome nõukoja loomine maakonna tasandile koos valdkonna kompetentsi arendamisega
  • korteriühistute toetamine renoveerimistoetuse taotlemisel ja ehitustegevuse läbiviimisel
  • tervikliku ruumiloome protsessi mudeli kujundamine KOVides kvaliteetse avaliku ruumi kriteeriumitele ja Euroopa uue Bauhausi põhimõtetele rajanevalt
  • ruumiloome võrgustikega liitumine ja valdkonna kompetentsi siirdamine maakonna omavalitsustesse
  • teadlikkuse tõstmine kvaliteetse ruumiloome tingimustest ja selle olulisusest sotsiaalmajanduslikule arengule kohalikul tasandil