Tervisedendus

Tervisedenduse valdkonnas valmis 2022. aastal „Järva maakonna tervise ja heaolu strateegia ja tegevuskava“. See arengudokument on ühtlasi aluseks arengustrateegia tervisedenduse valdkonnale.

Vajadused

Järvamaa ennetustegevuse strateegia peamine fookus on järgnevaks 12 aastaks suunatud laste ja noorte vaimse tervise probleemide ennetamisele.

Selleks, et ennetustegevus oleks rajatud kindlatele alustele, on kaardistatud Järva maakonna laste ja noorte vaimset tervist kirjeldavad riski- ja kaitsetegurid. Tegurid on jaotatud kolme tunnusrühma, mis on omavahel tihedas vastastikuses seoses: individuaalsed, sotsiaalmajanduslikud (sh lasteaed, kool, pere) ja ühiskondlikud.

Visioon ja eesmärk

Järvamaa baasvisiooni toetab omakorda valdkonnapõhine ehk tervis­edenduse visioon: Järvamaal elavate inimeste tervena elatud aastad ja keskmine eluiga on Eesti keskmisest kõrgemad.

  • Tervisedenduse visioonist lähtub tervise ja heaolu strateegiline peaeesmärk: Järvamaa inimeste keskmine oodatav eluiga kasvab 2035. aastaks meestel 81,0 ja naistel 86,0 eluaastani ning keskmine tervena elada jäänud aastate arv kasvab meestel 64,0 ja naistel 65,0 eluaastani.

Strateegiline alaeesmärk 1
Laste ja noorte eakohaste enesejuhtimisoskuste toetamine läbi tõenduspõhiste sekkumiste.

Strateegiline alaeesmärk 2
Vajadustele vastava arvu kompetentsete ja toetatud spetsialistide rakendamine.

Strateegiline alaeesmärk 3
Teaduspõhise vanemahariduse süsteemi loomine ja rakendamine.

Strateegiline alaeesmärk 4
Käitumisharjumusi mõjutavate tõenduspõhiste sekkumisprogrammide rakendamine.

TEGEVUSSUUNAD

Tegevussuund 1.1
Eesmärgipärase ennetustegevuse rakendamine haridusasutuses.

Tegevussuund 1.2
Huvihariduse/tegevuse KOVi piire ületava süsteemi arendamine ja rakendamine.

  • KOVide kui haridusasutuste omanike võimestamine koostööks vaimse tervise valdkonnas.
  • Haridusasutuste võimestamine (vaimse) tervise valdkonna eesmärgipärasteks arenguteks.
  • Huvitegevuse analüüsi koostamine ja piire ületava süsteemi toimimiseks ettepanekute rakendamine.
  • KOVi huvihariduse ja -tegevuse piire ületava süsteemi välja töötamine ja rakendamine (teenuse disainimine ja rahastuse optimeerimine).

Tegevussuund 2.1
Toetatud (tugi)spetsialistide baasi loomine ja rakendamine.

Tegevussuund 2.2
Nn varajase märkamise praktika kirjeldamine ja rakendamine.

  • Hariduse (tugi)spetsialistide ja vaimse tervise teenuste analüüs (sh olemasolev olukord, vajadus ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks) ja arendused.
  • (Tugi)spetsialistide võimestamine KOVi piiride üleselt.
  • Varajase märkamise protsessi kirjeldus (lasteaiast kooli) ja protsessi juhend osapooltele.

Tegevussuund 3.1
Vanemahariduse (VH) maakondlik juhtimine ja järjepidevuse tagamine.

Tegevussuund 3.2
VH olemasoleva praktika ja vajaduste infovälja koostamine.

Tegevussuund 3.3
VH praktika loomine ja rakendamine.

  • Järvamaa kohalike omavalitsuste ühisleppe sõlmimine vanemahariduse ühise juhtimise osas.
  • VH protsessijuhi leidmine, finantseerimine ja rakendamine.
  • Vanemahariduse olemasoleva olukorra valdkonnaülene kaardistamine (osapoolte info ja ressursid).
  • Vanemahariduse süsteemi väljatöötamine ja praktikasse rakendamine (sihtrühm: noor 16+ ja 0-17aastaste laste vanemad).

Tegevussuund 4.1
Eesmärgipärase ennetustegevuse rakendamine haridusasutuses.

Tegevussuund 4.2
Lasteaia- ja koolilaste kehalise aktiivsuse suurendamine ja toitumisharjumuste parandamine.

  • Kooli- ja lasteaiatoidu kvaliteedi ja tervist toetava toitumise teadlikkuse tõstmine.
  • Haridusasutustes sellise keskkonna loomine, mis soosib 60 minutit aktiivset liikumist päevas.
  • Liikuma Kutsuva Kooli metoodika rakendamine koolides.